Puhkuse päevakava

Puhkuse suurim pluss on võimalus mängida oma päevakavaga - olen mitmel päeval tõusnud enne viite ja pärastlõunal mõned tunnid maganud või siis hoopis nii nagu täna, mil vedelesin poole üheni voodis (see-eest sai Ekspress loetud). Ja loomulikult tuleb teha ainult neid asju mida ise tahad.

Varase üles tõusmise preemiaks on näha hetki, millest tavaliselt ilma jääd. Olgu see siis linnas, kus tänavad on veidralt tühjad või looduses, kus põlisasukad pole päevaks peitu pugenud. Nagu see jänes, kes andunult teed nuuskis (6:45 oli kell).



Aga enamuse ajast ei ole puhkus ja kehtib töökohustustest tulenev päevakava. Tööd on meist enamusel aga alati rohkem kui jõuaks ära teha. Sestap pole kasu Sisyphose kombel pidevalt mütata, vaid võib rahulikult võtta mõni hetk aega enda jaoks ka keset tööpäeva. Niikuinii on meil ainult üks elu, mitte mingi totaalselt eraldatud töö- ja eraelu. Ja kui sa selle elu saadad mööda pidevalt kiirustades nagu märtsijänes, siis mida see elu tegelikult väärt oli?