Mine metsa

Käisin üle pika aja metsas, tegin umbes neljatunnise ringi, sain jalad oja soistel kallastel märjaks ning tunda annavad ka pimeduse eest põgenemise tõttu tehtud kiirmarsi tulemused. Möödunud nädala lumi on kohati võtnud sisse üsna kindla positsiooni ja annab tänu jäljeridadele märku päris tihedast liiklusest - toimekamad on metskitsed ja põdrad, kuigi otseselt ühtegi näha-kuulda ei olnud.

Üsna sügaval metsal märkasin puude vahel mingit kogu - tegin kärme pildiklõpsu, kuid musta eeslit meenutav kuju osutus tormi poolt eksponeeritud juurestikuks. Mõttetut pilti kustutama asudes jäi aga silma naljakas hele "nägu" "eesli pea" kõrval, mis vägisi meenutab pika ninaga jäänud eelmist presidenti. Võib-olla on see vaid minu elav kujutlusvõime?

Kujutlused on meil igapäevases elus nii tõsise rolli võtnud, et sageli elatakse nagu mingis mängus. Ollakse see, kelle rolli püütakse esitada, nähakse seda, mis paremini vastab ettekujutustele. Eile kusagil linnavahel autot roolides meenus, kuidas lapsepõlves sai mängitud mingeid stseene kusagilt nähtud-loetud-kuuldud lugudest ja ma tundsin, et me kõik oleme päriselus nagu mängus - ainult, et mänguautode ja -majade asemel on päris sõiduriistad ja kinnisvarabuumi poolt tekitatud elamised ning nukkude asemel oleme ise...

Õnneks on sellised käimised nagu mul tänane metsarada mööda minek, kus klõpsad oma elu-TV teisele kanalile. Ja kui aus olla, siis on mul üldse vedanud - esiteks on mul hea "kanalite valik" ja teiseks on pult ka enamasti käeulatuses :-)