Kevad käes? Suurpuhastus!

Arusaamatu, mis ilmaga toimub - väljas on +8 kraadi üleeilse -10-ne vastu. Kasutades kevadmeeleolu täieliselt ära, töötasin oma töölaua viimaste kuude kultuurikihi läbi ning leidsin nii mõnedki unarusse jäänud tegemised jälle üles. Kuigi igasugune kraamimine loob automaatselt rahulolutunde, kummitas peas üks jupike rahutut mõtet, mille lugesin möödaminnes ühest tagurpidimõtlemise (või oli see hoopis mingi konnapildiga?) raamatust ja ütles, et ideid ja võimalusi on tänapäeval nii palju ja kuigi kogu aeg on kange tahtmine kõigi asjadega tegeleda, tuleb millegi ära tegemiseks keskenduda vaid valitud teemadele. Et siis multitasking sucks...

Igat masti eneseabi ja teiste juhtimise ja muidu parema elu tagaajamise raamatutes on oma tegemistes inventuuri läbiviimise soovitusel oma raudne koht. Kuid ilmselt kõik meist, kes on piisavalt kaua elanud ja leiavad, et saavutatuga ei saa veel mitte rahul olla, teavad omast käest, kui raske on ennast sundida käima üht valitud rada. Ümberringi on maailm nagu kaleidoskoop, täis käegakatsutavaid unistusi, mis kõik sinu tähelepanu püüdes endale sinu elust suurema või väiksema osa tahavad hõivata. Ahvatlustele järele andes leiad ennast aga peatselt rahulolematult vingumas, et tuhande asjaga tegeledes ei tee sa õieti midagi isegi kui sul oleks Bill Gatesi rahakott ja võimalus täiel rinnal elada 100-aastaseks.

Sestap üritaks siis oma tegemistes aeg-ajalt plats puhtaks lüüa ja millelegi keskenduda, sest isegi parim mitmevõistleja ei saa korraga mitut ala ette võtta. Aga lõpetaks täna sellise toreda Castaneda tsitaadiga: "Pärast maailma korraldamist kõige ilusamal ja õpetatumal viisil läheb õpetlane kell viis koju ja unustab oma ilusa korralduse."