Hoolimata varasest kevadest, ei ole rohi veel kulust läbi tõusnud. Kadakate vahel hiirjahti pidanud reinuvader oli kah kuidagi veidi kulukarva. Igatahes luusis teine mul jupp aega pea nina all ringi enne, kui jahmunult põõsaisse hüppas.
Kevad tähendab pikemaid päevi ja pikemaid käimisi. Õnneks on veel me ümber piisavalt olendeid, kelle ootamatut ilmumist mäletad veel aastaid. Metsas kuusepuu otsas linde kimbutamas käinud metsnugis jättis igatahes algul mulje hiiglama piraka sabaga oravast. Kuid need paar hetke, mil läbi binokli käbeda karviku teraseid silmi vaatasin, tundusid niivõrd pikad, et otsustasin piltigi teha. Loomulikult arvas nugis teisiti ning jäädvustusid vaid päikesepaistes säravad kuuseoksad tumedate tüvede taustal... Ehk siis teine kord poseerib pikemalt :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar