Bon Jovi või Jon Bovi nagu siin kellelgi üle keele lipsas, ei ole minu üleüldse harva kuulatavasse playlisti küll sattunud, kuid tänu kahele etteantud taktile on tekkinud huvitav võrdlusmoment. Et kuidas kõlab Bed of Roses eestikeelsena - ja kõlab täitsa hästi. Võrdle ise: Bed of Roses vs Hingeleegid.
Kuna minu une-eelseks lektüüriks on raamat juhuslikkuse kohta, siis paar juhuslikku mõtet. Nimelt arvavad fatalistid, et kõik kulgeb nii nagu ette määratud. Et saatuse vastu ei saa. Tegelikkuses ei saa hoopis juhuslikkuse vastu - see lihtsalt on meie ilmakorraldusse sissekodeeritud. Juhuslikkust arvestades saab aga saavutada kõike, mis piisavalt tõenäoline. Sõltumata sellest, kuidas ühe või teise üksiku katse tulemused juhtumisi olid. Tähtis on seeria, püsimine valitud suunal. Ehk siis valitud saatuses...
teisipäev, november 13, 2007
pühapäev, november 11, 2007
Hommikune internet
Meil on siginenud nädalavahetuste aeglastel hommikutel uus harjumus - hommikusöögi kõrvale läpakast internetti kiigata. Umbes nagu paljud sirvivad ajalehte, hambaid võileiba lüües. Tänu sellele on uudised nii värsked kui üldse võimalik. Iseasi, kas on uudisväärtust järjekordsel avarii- või põlengusõnumil. Sekka kellegi arvamus, et koolitapmistega tuleb harjuda?!
Huvitav lugu oli hoopis Ekspressis, kus saab teada, et Pillapallu tuleb miski mini-Las Vegas. Keda huvitab lähemalt, mida see võiks keskkonnale tähendada, võib lugeda vastavat uuringut. Kuigi tegemist paistab olevat vana sõjaväepolügoniga, on idee suhteliselt puutumatu maastikukaitseala servale rajatavast suurejoonelisest uusasumist ütlemata kummaline. Nagu ikka, võib lugeda sinna juurde valla kommentaari turismi edendamisest ja tulubaasi kasvust. Üsna ilmne, et arendajale on selline projekt väga mugav, kuna suured maalahmakad on käes, kõik saab ilma suuremate sekeldusteta nullist rajada võrreldes taolise projekti teostamisega kusagil olemasoleva asumi piires või piiril.
Mulle isiklikult tunduvad kõik sellised projektid juba seepärast jaburad, et kohale tuuakse inimesed, keda enamasti üldse ei huvita ümbritsev loodus, tegema asju, mis sinna keskkonda põhimõtteliselt ei sobi (spa rabaserval?, kasiino metsas?, golfiväljak keset nõmme?). Üsna ebameeldiv kogemus on juba see, kui metsaretkel või mere ääres hakkab kilomeetrite kauguselt kõrva mingi tümakas, mis kostab nn turismitalust või puhkealalt. Sest selliste projektide subjektiks on urbaniseerunud kodanikud, kes naudiksid rabavaadet mullivannist või nõuaksid metsavaikusse taustmuusikat...
Seoses iPhone Euroopasse laskmisega, võib siit-sealt lugeda ka midagi puutetundlike ekraanide teemal. Minu lemmik selles vallas on siin - vaata ja imesta (lähemalt veel siin). Iseasi, kas hommikusöögi kõrvalt on hea pannkoogist rasvaste sõrmekestega mööda ekraani plätserdada.
Huvitav lugu oli hoopis Ekspressis, kus saab teada, et Pillapallu tuleb miski mini-Las Vegas. Keda huvitab lähemalt, mida see võiks keskkonnale tähendada, võib lugeda vastavat uuringut. Kuigi tegemist paistab olevat vana sõjaväepolügoniga, on idee suhteliselt puutumatu maastikukaitseala servale rajatavast suurejoonelisest uusasumist ütlemata kummaline. Nagu ikka, võib lugeda sinna juurde valla kommentaari turismi edendamisest ja tulubaasi kasvust. Üsna ilmne, et arendajale on selline projekt väga mugav, kuna suured maalahmakad on käes, kõik saab ilma suuremate sekeldusteta nullist rajada võrreldes taolise projekti teostamisega kusagil olemasoleva asumi piires või piiril.
Mulle isiklikult tunduvad kõik sellised projektid juba seepärast jaburad, et kohale tuuakse inimesed, keda enamasti üldse ei huvita ümbritsev loodus, tegema asju, mis sinna keskkonda põhimõtteliselt ei sobi (spa rabaserval?, kasiino metsas?, golfiväljak keset nõmme?). Üsna ebameeldiv kogemus on juba see, kui metsaretkel või mere ääres hakkab kilomeetrite kauguselt kõrva mingi tümakas, mis kostab nn turismitalust või puhkealalt. Sest selliste projektide subjektiks on urbaniseerunud kodanikud, kes naudiksid rabavaadet mullivannist või nõuaksid metsavaikusse taustmuusikat...
Seoses iPhone Euroopasse laskmisega, võib siit-sealt lugeda ka midagi puutetundlike ekraanide teemal. Minu lemmik selles vallas on siin - vaata ja imesta (lähemalt veel siin). Iseasi, kas hommikusöögi kõrvalt on hea pannkoogist rasvaste sõrmekestega mööda ekraani plätserdada.
teisipäev, november 06, 2007
Mida saan teha mina?
Lugesin täna Eesti Päevalehest Margus Punabi artiklit, kus antakse järjekordne adekvaatne ülevaade tõelise eesti mehe lühikese keskmise eluea põhjustest. Juhtumisi lugesin ka juba veidi kolletunud Äripäeva dividendisaajate numbrit. Ühtlasi vaatasime teatud põhjustel kodus uuesti Kaks takti ette 5. saate salvestust.
Sellest mõned mõtted:
1. Püstitades mingi paremusjärjestuse, ehitame püramiidi, mille tipus on vähe ruumi;
2. Tõenäosus sellisesse tippu sattuda juhuslikult on kaduvväike, kuid suureneb paljude asjaolude (andekus, töökus, visadus, suhetevõrgustik, õnn jms) kokkulangemisel;
3. Rahakogus universaalse mõõdikuna annab ühiskonnale signaali häälestumiseks valele lainele (kõik ei pääse kunagi rahapüramiidi tippu, kuitahes palju nad ka ei tõmbleks selle nimel);
4. Kui tippu pürgimisel tuleb ohverdada oma tervis ja jätta eluga varem hüvasti, siis mis on sellel ronimisel mõtet?;
5. Kui oma asja ajada sisemist naudingut tundes õnnestub mõne tipu lähedusse jõuda, siis see tundub olevat parim, mis sinuga võib juhtuda;
6. Alati võib ajada kokku kasvõi väikese, kuid oma "mäe";
7. Positiivne enesekesksus aitab alati, sest see on eelduseks leida endale piisavalt toetajaid, kellega koos on hulga lihtsam elumäestikel turnida.
Poes korviga ringi kärutades märkasin sanga küljes toredat reklaami: "Vaata, mida sööd". Ronides tippu või top'i jääme kõik alati inimesteks ning toitumise kvaliteet mõjutab ühteviisi nii Bill Gates'i kui ka kodanikku tänavalt. Igaüks on oma õnne kokk :-)
Sellest mõned mõtted:
1. Püstitades mingi paremusjärjestuse, ehitame püramiidi, mille tipus on vähe ruumi;
2. Tõenäosus sellisesse tippu sattuda juhuslikult on kaduvväike, kuid suureneb paljude asjaolude (andekus, töökus, visadus, suhetevõrgustik, õnn jms) kokkulangemisel;
3. Rahakogus universaalse mõõdikuna annab ühiskonnale signaali häälestumiseks valele lainele (kõik ei pääse kunagi rahapüramiidi tippu, kuitahes palju nad ka ei tõmbleks selle nimel);
4. Kui tippu pürgimisel tuleb ohverdada oma tervis ja jätta eluga varem hüvasti, siis mis on sellel ronimisel mõtet?;
5. Kui oma asja ajada sisemist naudingut tundes õnnestub mõne tipu lähedusse jõuda, siis see tundub olevat parim, mis sinuga võib juhtuda;
6. Alati võib ajada kokku kasvõi väikese, kuid oma "mäe";
7. Positiivne enesekesksus aitab alati, sest see on eelduseks leida endale piisavalt toetajaid, kellega koos on hulga lihtsam elumäestikel turnida.
Poes korviga ringi kärutades märkasin sanga küljes toredat reklaami: "Vaata, mida sööd". Ronides tippu või top'i jääme kõik alati inimesteks ning toitumise kvaliteet mõjutab ühteviisi nii Bill Gates'i kui ka kodanikku tänavalt. Igaüks on oma õnne kokk :-)
Tellimine:
Postitused (Atom)