Sügismasendus?

Vaatasime "Sügisballi". Kohati heade kaadritega pikitud, kuid muidu kuidagi äraleierdatud stampide kaleidoskoopi pakkuvat linateost. Olles ise kohalik (kuigi mitte just päris Lasnakal elav), oli muidugi raske mitte jätta tähele panemata nõukaaegsete ja kaasaaja olmest tuttavaid detaile. Narmendavad rõduuksed, plastaknad makroflexist raamistuses, tuttavad toolid erinevatest nõukaaegsetest asutustest...

Tegelikult ei meeldi mulle suitsetamine, alkoholiga liialdamine - millele järgneb tüübiline ringikakerdamine - ja üldse tühjad inimesed, kellel pole midagi öelda. Aga võib-olla üksildus ja hingetühjus ajab jooma ja pläru keerama? Tegelikult pole minul siin midagi vinguda, sest elu on mind enamasti hellitanud...

Tõeline sügisball oli aga sel nädalavahetusel hoopis looduses, kus käisime suvesooja nautides väikesel rabaretkel ja püüdsime pildile saada värvide mängu. Soovitan soojalt kõigile, kelles "Sügisball" liigselt samastumistundeid tekitab.