2011 tõmbab endale lume peale

From Metsas

Et siis alles viimasel päeval esimene korralik lumesadu. Head vana-aasta lõppu!

Tuult ja tormi

From Meri

Tsitre rannariba oli täna mere võimuses. Tuul viis maalt elektri nagu ikka ja linna evakueerudes on Tsitre parim koht, kus läänetuule toimetamist vaadata. Lainemöll oli igatahes lummavalt võimas selle väikese lahesopi kohta.

From Meri

Jalamati seenelava

No mida on?! Maamaja trepiesise jalamati on võtnud oma kasvulavaks mingid seenelised - ei tea kas äkki jalaseened? ;-)

From Lilled

Kuuendal novembril

on minu vanaema sünniaastapäev, sedapuhku saja neljateistkümnes. Vanaema suri kaks aastat enne minu sündimist. Minu isa ei näinud samuti oma vanaema, ajad olid kunagi sellised. Õnneks on käes aeg, kus lapsed võivad näha vanavanaema, kes veel ei ole pensionilegi läinud ja vanaema, kes tuiskab ringi nagu oleks tal alles eile olnud ülikooli lõpuaktus :-) Tegelikult on mul hea meel, et end oma poolsajandi verstapostile lähenedes veel noorte ja tegusatena tunneme. Vahest isegi sedavõrd, et avastad ennast mingeid vanainimesena käituvaid kaaskodanikke arvustamas ja siis selgub, et aastaid on neil vähem kui sul... Neetult mõnus on olla piisavalt elukogenud iginoor tegelane :-)

From Linn

Kolm krooni Stockholmis

 
Stockholmi raekoda, millest sai suvel mööda sõidetud. Kui oleks aega olnud, võinuks ka sisse astuda, kuid ajaga on kitsas nagu alati. See pilt ja tekst on tegelikult siin, et testida, kuidas on kõige mugavam pilt koos tekstiga üles laadida korraga nii bloogi kui ka feissbukki.

Paljassaares

From Meri

Paljassaare looduslikkus on ikka üsna hästi säilinud. Sovjeediajast ka midagi head :-) Oktoobri algus oli täna päris suvine seal. Üks onu käis Pikakari rannas isegi ujumas. Ja millegipärast sai bussiga Ökosaarele sõita. Või siis oligi see objekt ise Ökosaar...

From Meri

Sünnipäevapilved...

From Linn

...ilmusid loojangutaevasse ähvardades Õis- ja Mustamäe enda alla matta. Alljärgnevat pilti võiks aga kirjeldada kui tärkavat tuumaseent. Kui Sul on kalduvus melanhooliale, siis ära siin pikalt vaatama jää :-)

From Linn

Vihmast vettinud maa

From Linnud

Uus liik koduõuel - pärast 12-tunnist sadu tekkinud lompides askeldas metstilder, keda muidu olen siinkandis kohanud vaid metsaserva laukajärvel ja laaneoja ääres. Järgmiseks on oodata ilmselt partlasi ja luiki...

Põhjaranniku jaanipäev

From Meri

Pärispeal sai käidud. Ilmaprognoos lubas vihma, tegelikkus oli kesksuvine päike ja pilvekompositsioonid.

From Meri

Sellest vanast, ilmselt piirivalve objektist, võiks korraliku terrassiga vaatlustorni teha.

From Meri

From Lilled

Kanada lagle Kahalas

From Linnud

Üksik kanadalane tundis ennast Kahala järve püsiasukatest kühmnokk-luikede seltskonnas nagu kodus. Luiged ajasid teda küll algul eemale, kuid lõpuks panid tüdinult pead tiiva alla ja lasid laglel nende und valvata.

Lind ei hooli ka jääst

From Meri

Juminda neeme tipust avanes täna veel üsna jäine vaade. Jää jäänuste vahel toimetavaid sõtkaid, kormorane, aule, tõmmuvaeraid ja teisi ei paistnud see suuremat häirivat. Ikkagi kevad!
Sel aastal siis sama pilt, mis eelmisel - aprilli alguse paks lumevaip kadus imekiiresti ja jüripäevaks päikeselisel poolel mätas kuiv. Vaatasime aias puud-põõsad üle ja tundub, et paks lumevaip on vaid kasuks tulnud. Talvel jäi juba mulje, et kõik alla-poole-meetri taimed on kevadeks murust madalamad... Paistab, et oleme ka mõnel kitsel aidanud ületalve elada - siin-seal oli kärpimas käidud. Igatahes on kevad täies jõus ja pea igavesti kestvana tundunud talv samahästi kui unustatud.

Lind lumest ei hooli

Paistab, et sookurel ja lõokesel on lõunamaal passimisest kõrini - kuulsin metsatuka tagant tuttavaid trompetihäälseid hõiskeid ja ülelendavad lõokesed tegid ka noka lahti. Piisab, kui lõunapoolsed põllu- ja heinamaaveered lumevabaks on saanud. Kuigi ülejäänud maad katab kohati veel põlvini lumi. Homne vihm peaks veed voolama panema, hakkab ka sellest kevadest asja saama.

Talvised õied

From

Nüüd, mil õues on kõige ägedamad külmakraadid, hakkas meil orhidee õitsema. Küllap tahtis heita pilgu aknast välja... Ja vaatamist jätkub täie raha eest:

From Mäed

Madallend üle lumme mattunud mägede ja jääväljade - täiesti Antarktika-uurijale avanev pilt - enne, kui jõnglased seal väikese liulaskmise tegid ;-)

Lumi ja veelkord lumi

From Mõisad

Kui ei ole jupp aega maale saanud, siis võib oodata ees sportlik nädalavahetus täis usinat labidatööd. Kaevasin terrassi välja, Monika ja Tuulika olid tublid meetripaksused hanged suutnud kokku kuhjata. Samas on maapind täiesti pehme ja sula kahandas lumevaipa pea silmnähtavalt, seega ei midagi katastroofilist. Huvitav, kui paks võiks maksimaalne lumikate Eestis teoreetiliselt üldse olla?

Kuidas vältida sentidega jamamist

Kui eurovastased või muidu kokkuhoidlikud inimesed on rääkinud, et eurosentide jaoks vaja keskaegne tengelpung vöö vahele panna, siis tuleb tunnistada, et sentidega jamamise kartus on täiesti alusetu.

Nimelt olen ma sooritanud hetkeseisuga kaks ostu kulutades kogusummas 42,34 eurot. Esimese sularahamakse tegin viiekümnesega, et tasuda 38,34 €. Tulemus: tagastati 12 eurot (viiene paberist ja 7 ühe eurost münti) ehk siis minu kasu 34 € senti. Müüja kurtis peavalu (kas meditsiinilises või monetaarses mõttes, jäi täpsustamata).

Alljärgnev tšekk on aga tõestuseks, et kui valida täpselt õigeid (odavamaid ja tervislikumaid) tooteid täpselt õiges koguses ja õige hinnaga, on vägagi võimalik maksta täiseurodes :-) Kandke siis ilusti väikeste kollaste klahvidega riista kaasas ja head kalkuleerimist poeriiulite vahel!

From Linn

Kroonipäikese loojang

From Mõisad

Meie kroonipäike on igaveseks laskunud teispoolsuse väravate taha ja uus eurotäht kirkalt on siramas. Tunne on nagu pärast kevadist suurpuhastust - väsinud talvetolm on kadunud, kõik särab puhtusest ja uued võimalused terendavad peegelsiledal tulevikupildil.

1992. aastal rublad kroonideks vahetanult oli midagi samalaadset, kuid pigem selline köidikuist vabanemise tunne, minek uude ajastusse sahistades langenud rublades nagu jalutuskäigul sügiseses Kadriorus. See oli lõplikult nõukogude reaalsusest pääsemise tunne. Kroon oli iseseisvuse märk, oluline sümbol kõigile, kes veel uskusid, et Eesti võib vabaks saada.

Nüüd, kus oleme läbi maailmamajanduskriiside saanud tunda, mida tähendab globaliseerumine kohalikul tasandil, on õige aeg langetada kroonimask ning tunda vahetult oma rahakoti kaudu sidusust Euroopaga. Kuhu see arenguetapp meid viib, ei oska vast keegi peale ennustajate täpselt öelda (millal see maailma lõpp nüüd siis tuligi?). Kas tulevikus on loota üleminekut ühisele maailmarahale? Kas jüään kõlab paremini kui euro või dollar? Igatahes hea, et €-öö on seljataga ja tegu tehtud sai.