Kevad käes

Talv sai otsa sama äkki nagu algaski. Täna kuulsin esimest kevadist lõokest, nägin lõunamaalt äsja naasnud linavästrikku ning väga varased naerukajakad käratsesid nagu ei olekski ära käinud. Tänu kellakeeramisele on õhtul ka tänuväärselt valge. Hoolimata erakordsest lumerohkusest ja pikast külmaperioodist saab iga talv kindla peale otsa. Selline stabiilsus rahustab.

Kevadlaul 2010

Tänavune talv on nagu tüütu külaline, kes ei märka õigel ajal ära minna. Hommikul aknast välja vaadates võttis ikka meele korraks mõruks küll, kui valget puru jälle täiega alla puistas. Aga siiski on talve selgroog murtud, mis murtud ja õhtuses päikeses lasi musträstas päris kõlavat laulu. Ikka sedasama viisi, mis on mul aastaid kevadlaulude perioodi algust tähistanud :-) Kuula ka.