Tänu Matsi lahkusele sain nädalavahetusel mängida 400mm teleobjektiiviga. Mis siis, et ainult käsitsiteravustamisega, kuid ikkagi tele! Hirmutasin toruga mere ääres üksikuid allesjäänud linde (linnuvaesuse eest "hoolitses suurepäraselt" üle mitme kilomeetri kostev vabaõhuürituse tümakas). Sain üsna peatselt aru, et ilma AF-ita on ikka päris lootusetu korralikku lennupilti kätte saada ning kuigi toru justkui päris pikk, laiutas objektide ümber tühi liiv ja igav väli...
Sestap läksin mugavaks ja istusin veerandtunnikese lihtsalt õue peal ja sihtisin linavästrikke, kes loomulikult ei kavatsenud üldse poseerida. Seega sain hea hulga megabaite kustutamisele minevaid faile ja mõne pildi, mille loodan kunagi paremaga asendada, kui pühapäevapiltniku pühendumus tõsisema vormi peaks võtma.
Kärbeste ja lindude kiirusega võrreldes pole meil millegagi peale kiire säriaja vehkida...
Üks justkui poseeritud kaader kah lõpuks.
esmaspäev, juuli 30, 2007
pühapäev, juuli 15, 2007
Pisiasjad
Vanad rajad on rohtu kasvanud nii otseses kui ka kaudses mõttes, mõtlesin, kui vihmamärg rinnuni (umb)rohi kastis mu püksipõlved läbimärjaks. Vanasti käis siit metsavaht ju suisa traktoriga teisel pool oja metsaheinamaal, mis nüüd on männinoorendikuks muutumas. Ja hea, kui ojast kuiva jalaga veel mööda paari pehkinud palki üle saab.
Tegelikult ei olnudki mul mingit kindlat plaani metsas täna midagi teha. Kui hakkasin keskpäeval tulema, siis udutas vihma. Vanal metsateel olid mustikad. Küpse suve marjad. Ükshaaval nopituna ja sööduna maitsevad kuidagi hoopis teisiti võrreldes serveerituna köögilaual. Mõtlesin, et teen neist piltigi. Aga rohujuure tasandile laskudes hakkavad tähelepanu köitma kümned muud pisiasjad, mis tavaliselt jäävad märkamta. Ometigi on seal sageli rohkem ilu kui keskmises kunstigaleriis või juveelipoes.
Tegelikult ei olnudki mul mingit kindlat plaani metsas täna midagi teha. Kui hakkasin keskpäeval tulema, siis udutas vihma. Vanal metsateel olid mustikad. Küpse suve marjad. Ükshaaval nopituna ja sööduna maitsevad kuidagi hoopis teisiti võrreldes serveerituna köögilaual. Mõtlesin, et teen neist piltigi. Aga rohujuure tasandile laskudes hakkavad tähelepanu köitma kümned muud pisiasjad, mis tavaliselt jäävad märkamta. Ometigi on seal sageli rohkem ilu kui keskmises kunstigaleriis või juveelipoes.
esmaspäev, juuli 02, 2007
Elu õied
Tellimine:
Postitused (Atom)