Käsime täna huvi pärast talgutel. Mõisas. Mõtteid mõlgutati mõnusalt mõnelgi kohalikul teemal ja natuke ka etteantud teemade piires. Positiivselt mõjus, et inimesed tulid kokku ja suhtlesid omavahel. Selge, et mõtlemine on raskem kui kraamimistööd, seega rahvast oli oodatust vähem, kuid siiski.
Lõpuks aga hakkas koht domineerima, mõis mõjuma ning mõisa saatuse osas kaasa rääkimine võttis võimust muude mõlgutuste üle. Aga eks vanasti seondus maaelu mõisaeluga ja mõisaelanike mõtted kujundasid ümberkaudset elu. Mõisate kadumisega joosti kaasa oma talupidamisega, et siis aastakümneid sunniviisilist kollektiivset "mõisapidamist" harrastada. Praeguse ajalooetapi individualistliku eratsemise liberaalmajanduses hulpides võiks vanadest mõisasüdametest, kus veel vähegi on midagi omaaegsest hiilgusest taastada, kujundada kohalikku elu elavdavaid keskusi. Et järgmiste talgute aegu oleks mõttelaisematel moonakatel võib-olla rohkem huvi talgutele tulla.